PLANT A TREE
Kõlab nagu üks lihtne puuistutus äpp? Sealt sinu panus metsanduse rohepöördesse algab. Sina ostad puu ja meie istutame selle sinna, kus tal on hea elada – Planti loodud uudsesse metsaruumi, kus inimese ja looduse vajadused on tasakaalus. Sealjuures konsulteerime teadlaste ja spetsialistidega, et heas tahtes ei tekitaks kogemata kahju ning et sünniks rohetulu, mitte rohepesu.
Meie lähenemine on holistiline – vaatleme biosfääri tervikuna. Vahel jääb metsa puude istutusest üksi väheks ja seetõttu läheb 5% iga Planti lehel tehtud ostu pealt fondi, mis on mõeldud Eesti soode ja puisniitude taastamiseks.
Sood
Sood kattes vaid 3% maakera pinnast talletavad endas rohkem süsiniku, kui kõik maailma metsad kokku ning neil on oluline roll meie mageveevarude reguleerimisel. Eesti on oma soostumise poolest maailmas teisel kohal (22,3% riigi pindalast) ja meie kuivendatud sood eraldavad atmosfääri iga aasta kordades rohkem CO2, kui kõik meie transpordivahendid kokku – bussid, rongid, autod jne.
Kui soos turbakihi teke taastub, on tegemist kõige efektiivsema süsinikusidumise protsessiga looduses. Kusjuures – kliima soojenedes protsess intensiivistub. Seega peaks olema soode taastamine üks esimesi samme Eesti süsinikuneutraalsuse teekonnal – alustame sealt, kus tegevusel on teadlikult kõige suurem mõju.
Puisniit
Puisniit on looduse ja inimese sümbioosist tekkinud pärandkooslus, mis kohati teeb liigirikkuselt silmad ette isegi vihmametsadele. Tervelt 40% meie pärismaistest taimedest armastab kasvada just seal. Kahjuks on nende pindala Eestis vähenenud 100 aastaga ca 100 korda. Toetame puisniitude taastamist.
Mis puid me istutame?
Metsa istikutena on Eestis püsivalt saadavad kuusk, mänd ja kask. Nimetame neid hellitavalt palgikolmikuks, sest ainult nende kolme liigi töötlemisega saavad meie saeveskid hakkama. Selline suund on mõjunud meie metsade liigirikkusele halvasti, sest Eestis kasvab tegelikult pea 50 pärismaist puuliiki. Plant toob juba järgmisel aastal turule vahtra ning sellest kaks aastat hiljem pärna metsaistikud. Viie aasta eesmärgiks on lisada oma püsivalikusse ka tamm.
Esimese taastamise projektina, on plaan istutada lehtpuu segapuistu raiutud kuuse monokultuurile ehk puupõllule. Sellistes kuusikutes vohab tihtipeale juurepess, mis just kuuse kallal armastab maiustada. Seepärast on oluline seal vähemalt järgmisel 100 aastal lasta kasvada lehtpuul. Esimene istutus algab augusti lõpp 2021
PLANT FOREST
Kui Plant A Tree on meie platvormi toode, siis Plant Forest on süda. See, mis eristab meid kõigist teistest. See, miks Plant on tulevik. Plant Forest’i mooduli avame 2021 aastal.
Järjest rohkem metsa kuulub järjest vähematele inimestele. Avaliku huviga metsad võiksid kuuluda nendest hoolivatele kogukondadele. Pärast istutusprotsesside lõppu loob Plant metsamaa ümber juriidilise keha (metsakinnistu muutub väikeseks ettevõtteks) ja müüb selle osakutena kogukonnale. Nii kuulub igale ostjale osalus tervest metsast, mitte pisike lapp. Kollektiivne kontroll vähendab ka kahjuliku isetegevuse võimalust ja muudab metsa omamise kättesaadavaks kõigile. Samuti võimaldab platvorm kogukondadel leida vajalik investeering, et soetada endale avaliku huviga mets, millel on oht minna lageraiesse.
Puit
Plant ei võitle metsas puidu majandamise vastu. Leiame lihtsalt, et mets on palju keerukam biosfääri osa, kui seda on põld – seega ei tohiks metsa põlluna majandada. Saagi saamiseks ei peaks kõike korraga maha lõikama. Kui lageraie vähendab piirkondade liigirikkust kordades, siis tasakaaluka valikraie puhul, on tähendatud isegi liigirikkuse tõusu. Meie suurimaks innovatsiooniks antud valdkonnas on püsimetsa majandamine droonide abiga.
Juba mõnda aega on droone kasutatud metsaseireks ja inventuuriks. Nad on abiks avastamaks haiguskoldeid, röövraideid, põlenguid ning tuulemurde. Suuremaid droone saab kasutada metsa istutamiseks. Kohandame tehnoloogiat, mille puhul droon tulistab biolaguneva toitainete kapsli sees oleva seemne õhusurvega pinnasesse. See võimaldab istutada kahel inimesel kuni 40000 puud päevas – ca 20 korda kiiremini kui käsitsi istutades. Toimiv tehnoloogia on olemas, see vajab lihtsalt Eesti tingimustega sobitamist. Uuenduslikku ning traditsioonilist meetodit kombineerides saame juba mõne aasta pärast pakkuda seni nägematut efektiivsust ning kulude kokkuhoidu.
Kuid tõeline innovatsioon peitub raskusi tõstvates droonides. Mitmel ettevõttel on valminud droonide prototüübid, mis on võimelised kandma kuni 800 kg ja lendama arvestatavaid vahemaid. Plant kohandab sellised droonid palgi väljaveoks. Kaotame ära harvesteri ja palgiveo traktori vajaduse metsas ning enam ei sõltu metsatööd pinnase pehmusest. Pikendame võimaliku raieperioodi oluliselt ning kaotame ära vajaduse rajada väljaveoteid ja kuivenduskraave.
Peamiseks koostööpartneriks droonide vallas on norrakate GRIFF Aviaton, kes on trasport UAV vallas maailmas tõeliseks lipulaevaks tõusnud. Meile vajaliku kandevõimega droon saabub müügile 2021 aasta lõpus.
Kuidas me puitu väärindame?
Puitu väärindades lähtume paljuski oma põhieesmärgist – süsinikujalajälje vähendamine. Kuid vähemalt sama tähtis eesmärk on elurikkuse loomine. Parasvöötme metsade puhul on tähendatud, et kui puistut majandatakse püsimetsana nii, et metsasus on ca 80%, tähendati liigirikkuse kasvu võrreldes majandamata metsaga. Lageraie puhul väheneb aga liigirikkus ka ümbritsevates veel majandamata metsades.
Leiame, et puidu põletamisel on hetkel väärindus tsüklis liiga suur osakaal. Toetame ja arendame tehnoloogiaid, et see osakaal väheneks. Eestile on vaja PÕXITit – ja seda mitte PÕlevkivi vaid üldiselt PÕletamisest saadud energia tähenduses.
Mehaanilises tsüklis pöörame tähelepanu pikaealistele puit lahendustele ning arendame alternatiivsete liikide kasutamist (pärn, vaher, tamm jne). Eesti ehitus ja materjalide tootmise sektor on selles osas juba võtnud õige suuna.
Keemilises tsüklis ootame pikisilmi Eesti oma Graanul Biotechi loodavat tehnoloogiat tselluloosi kaasproduktide ja lõpuks loodetavasti ka tselluloosi tootmiseks – hädavajalik tooraine tõeliseks rohepöördeks, kuid praegused tehnoloogiad muutuvad tasuvaks väga suurtes mahtudes ning Eesti loodus (metsad ja veekogud) ei peaks sellele koormusele vastu.
Järjest käega katsutavamaks muutub ka molekulaarne väärindus, kus puidu jääkidest on võimalik luua väga erinevaid materjale – näiteks vastupidavat süsinikkiudu. Kogu mainitud väärindusarendusele planeerime olla toeks nii palju kui võimalik.
Metsmesindus
Loome koostöös kodumaise Hive Scale tehnoloogiaga maheda metsmesilate võrgustiku, mis tõstab metsiku toidu saagikust, liigirikkust ning muudab metsa läbi meesaaduste väärindatavaks juba esimesest kasvuaastast peale. Tänu meie kasutatavale tehnoloogiale, peab inimene vähem sekkuma ning see tagab mesilindudele stressivabama elukeskkonna. Põhjamaade puhas loodus muudab meie maheda metsmee üheks hinnatumaks meeliigiks maailmas. Hive Scale võimaldab metsaomanikel otsepildis jälgida andmeid saagikogumise kohta tarus.
Metsaturism
Koostöös kodumaise pisimoodulmajade tootjaga Kärg, loome 1-2 inimesele puhkuseks või ühele inimesele kontoriks mõeldud üksilduse ning rahu oaase – keset metsa! Läbi selle saab metsaomanik panna metsa rahustavad ning meditatiivsed omadused ennast teenima raietegevusega pöördvõrdeliselt – mida hoitum ja tervem on mets, seda suurem on tulu antud turismimoodulis.
Metsik toit
See moodul pole metsaomanikule kasumlik vaid kasulik. Oma tegevuses lähtume olemasolevatest ning aretame uusi võtteid kuidas võimalikult loomulikul teel suurendada metsiku toidu saagikust – söödavad marjad, seened, võrsed, juurikad jne
Süsinikukvoodid
See on sõna mida praegu kohtab veel harva, kuid mõne aasta pärast pakuvad sama palju kõneainet nagu aktsiisidki. Need on Euroopa Liidu kontrollmehhanismid saavutamaks planeeritud ajaks kliimaneutraalsus. Kui ettevõte tegeleb valdkonnaga mis emiteerib mõnd kasvuhoonegaasi, siis peab ta ostma kvoodi, mis omakorda investeeritakse rohelisse valdkonda, mis peaks samas vääringus CO2 neelama või salvestama.
On olemas VER ja CER tüüpi kvoodid – vabatahtlikud ja kohustuslikud. Mõlema tulem looduses on sama. Hetkel taotleb PLANT õigust pakkuda VER tüüpi kvoote – ei lähe küll riiklikul tasandil arvesse, kuid on rahvusvaheliselt sertifitseeritud. Täna saame pakkuda sertifitseerimata vabatahtlike kvoote ja tänu ettevõtte vabale valikule, saame pakkuda turunduslikku väärtust, nähtavust ning rohetulu Eesti loodusele. Euroopa liidu tasandil on töös eelnõu, mis lubab ka PLANTi tüüpi ettevõtetel CER kvoote pakkuda. Meie töörühm juba alustas selleks ettevalmistusi ning prognoosime, et saame neid pakkuda 2022 aastast. Oleme võtnud endale eesmärgiks luua kohustuslike süsinikukvootide hulka sertifitseeritud kvoodid, mille panus läheb lisaks CO2 vähendamisele ka Eesti looduse taastamisse